// // Legend Poltergeisti saare asustamise kohta kohta. // // ver1.04. rev.9902091734 // Copyright and something (c) Poltergeist. // Fat Eagle (utm) //

Ajalugu:     Oli hiline kiviaeg, kell oli juba seitse, kui Lord Jelly saadeti Dummimaalt avaliku skandaali saatel välja. Põhjus oli järgmine:    Ühel hommikul, kui Lord Jelly järjekordselt öiselt retkelt naases (mis retkelt pole oluline) oli tema ruumides ootamas Dummimaa suur juht Bõmmbää III. Jelly astus uksele ja köhatas kaks korda inglise keeles. Kuna Suur Bõmmbää oli ukse poole seljaga ta ehmatas ja suri vilunud liigutusega.     Tagajärjed ei lasknud ennast kaua oodata. Rahvas avaldas meelt ja arvamust, ning Jelly pidi maalt lahkuma. Võttes kaasa oma väikese kaaskonna ja paar kärnkonna asutas ta ennast laevale, ning lahkus. Ainus, kes toimunu päras veidi kahetsust tundis oli kohalik talumees, kes karjatas lambaid ja "Ahoi!".     Peale kõikide toidu ja sokivarude lõppemist peeti vajalikuks randuda. Selleks valiti läheduses asuv, üle keskmise pisike saar. Kuna hiljem satellidifotosid vaadates selgus saare kuju sarnasus kummitusega otsustati anda saarele kohe nimeks Poltergeisti saar.     Kohaliku elanikkonna seas oli kuni Lord Jelly saabumiseni valitsenud kaos. Peale Jelly saabumist muutus kaos totaalseks. Isegi punkarid ja tsiklimehed jooksid laiali.

Loodus ja kultuur:     Poltergeisti saar asub looduslikult kaunis kohas, mere ääres. Omapärase ja huvitava juhuse tõttu asuvad saare kõik küljed mere ääres.     Kultuuriga olid lood juba algusest peale kahtlased. Kuna saarel mereministeerium asus, siis peeti kultuuriministeeriumit ülearuseks. Sellegipoolest toimus kord aastas saarel suur rahvaspordiüritus. Nimelt kohtusid siis saare kaks kannibalimeeskonda. Rahvas kogunes kõik saare suurimale kannibaliplatsile kokku ja asus toimuvat jälgima.     Populaarseimaks muusikaürituseks on "Vana- ja haige muusika festival", mis toimub kaks korda aastas. Selle muusika ehedamaks näiteks võib pidada momendil kostvat taustmuusikat. Võimalik on teda aga ka hankida vajutades siia.     Kultuurist veel niipalju, et saare loomakaitse selts tegi ettepaneku hispaanlased kui rahvus ära keelata. Seoses sellega ei jäänud üle muud kui asuda kultuurikihti külmutama ja konserveerima tulevastele põlvedele.     Peamiselt koosneb kohalik elanikkond aborigeenidest, punkaritest, jalgpalluritest ja teistest asotsiaalsetest elementidest. Kohalikuks riigikorraks on pesakondlik elukorraldus, or something.     Ainsaks riiklikuks pühaks on tiigrite hirmutamise päev. Sel päeval kogunevad kõik saare elanikud kokku, tõmbavad pähe maskid ja hakkavad hirmutama tiigreid. Kuna aga riiklik püha on igal palga- ja avansipäeval, on vaesed tiigrid terve saare ulatuses kogu aeg hirmul. Sellest on tingitud ka nende väike kasv. Pärimise peale, miks nad tiigreid hirmutavad vastasid kohalikud elanikud ainult: "Aga tiigrid ju hüppavad".     Palgapäevad on iga nädala lõpus, kuna kohalikud elanikud ei suuda pikemaid aegu oma kasinast töötasust üle elada. Enamus kohalikest elanikest töötavad kohalikus pähklite purustamise tehases. Tehas asub suure metsa ääres. Ülejäänud elanikkond tegeleb, kas siilidele pesakastide paigaldamisega või kärbeste püüdmisega kohaliku rosinatehase tarbeks.     Peamiseks transpordivahendiks on saarel kujunenud raudtee. Raudteel sõidavad nii era kui pesakonnarongid.

Geograafia:     Poltergeisti saar asub eriti parajas vöötmes, või natuke lõuna pool. Igas tahes on seal läheduses ekvatoriaal arktiline kliima.     Saare põhjaosas asub suur soo. Viimati oli soouurimis retkele läinud kohalik maadeavastaja Susaanin, koos oma ja ise hakanud turvameeskonnaga. Peale seda pole neist enam midagi kuulda olnud.    Soost natuke lõuna pool asub Is(s)and Süldi loss, suure kalju otsas, väikse mägijärve lähedal. Põhjustatuna sellest, et käesoleva legendi kirjastamise ajal polnud käepärast ühtegi maastikupilti, sai siia pandud lossi pilt ilma looduslike lisanditeta.     Lossi idapoolses otsas elab Is(s)and Süldi vana võitluskaaslane Ökul. Teatavasti on Ökul ööelukas ja seetõttu on tema territooriumil päev kui selline ära keelatud. Seda võib näha ka siin kusagil asetsevalt fotolt. Kaks korda aastas, kui Ökul lendab Banaanivabariiki puhkama, lubatakse ka tema hoovis päikesel paista. Kasutades valgust ratsionaalselt toimub seal sel ajal suur sanitaarnädal.    Kuna saar on iseäraliku kujuga on õnnestunud järvele nimeks panna "Silma järv". Lossist läände jääb Suur Mets. Metsa ääres asub kohalik suurtööstus, ehk pähklite purustamise tehas. Metsa sees asub aga Robin Hoodi nimeline teeröövlite koolitus keskus. Läbi aegade on seal õpetatud traditsioonilisi röövlierialasid: 1. Karu surnuks rääkimist; 2. BBPesakonna mängu; 3. Elevandi müümist; 4. Port 25 kasutamist; 5. Toolide elektrifitseerimist ja paljut muud. Metsast lõuna suunas asub põiki üle saare voolava jõe delta. Asukoha järgi kannab ta nimetust Kukla Delta. Traditsiooniliselt on välja kujunenud, et vastutusrikkamaid otsuseid minnakse alati vastu võtma Delta alale. Seetõttu kannavad need otsused nime Delta otsus.     Deltast saba poole jääb Surmakalju. See on ajalooliselt välja kujunenud tragikultuurne koht. Traditsioonide kohaselt siirduvad surema hakkavad saare elanikud kalju juurde ja viskuvad sealt alla. Jelly arust võiks nad kõik veel elada, aga traditsioon on traditsioon.     Kaljust ida pool asub kohaliku eremiidi jurta. Keset jurtata asub raamatukogu, milles on talletatud suurel hulgal RTFM-e, FAQ-sid, RFC-sid, READ.ME-sid ja muud sellist pudi-padi ajaviitekirjandust, mida eremiit on viitsinud lõunas asuvatest kata kombidest ära tassida. Katakombid asuvad saare sabaosa alguses. Kuna katakombide struktuur on piisavalt keeruline ei ole õnneks eremiit jõudnud kõiki lõputuid tarkusi sealt minema tassida. Parema ülevaate labürindis asuvatest aaretest saab, kui kasutada selleks kaarti.

Teadus:     On arenenud kivikirvest kosmoseraketini. Ja nii seitse korda, edasi tagasi. Momendil tegeldakse konveierliini juurutamisega, kivikirveste automaatseks tootmiseks.     Kõige agaramalt on siiani leiutatud jalgratast. Nimelt on jalgratas välja mõeldud suisa kaheksa ja pool korda.     Välja on töötatud ka 4-nd loogikal põhinev arvuti. Selle loogika väärtusteks on 1.jah; 2.ei; 3.võibolla ja 4.misseesinuasion. Osad matemaatikute koolkonnad üritasid küll võibolla-t asendada jamissiis-ga. Kuna see aga ei sobinud arvutustehnilisse kotseptsiooni, kasutatakse ametlikus keelepruugi s edasi võibolla-t.     Eriti populaarsed on para- ja teised esoteerilised teadused. Tegeldakse musta- ja valge maagiaga, okultismiga, spiritismiga ja ekshibitsionismiga.